Back to Top
Vigilante banner image

Partnernan ta risibí konsepto maneho di tratado fiskal awe pa duna konseho


March 13, 2023 • 3 minüt pa lesa

WILLEMSTAD – Minister di Finansa Javier Silvania a anunsiá ku awe e lo manda e konsepto dje maneho di tratado fiskal nobo pa e ‘stakeholders’ por duna nan konseho. Segun Ministerio di Finansa, e maneho fiskal akí lo tin e funshon importante den eliminashon di opstákulonan ku Kòrsou ta eksperensiá durante e konstrukshon di un ret di tratadonan fiskal.

Silvania a anunsiá na yanüari último ku e maneho ta kla i ku pronto Kòrsou lo kuminsá negosiashon pa sera tratado fiskal ku otro pais. Konstruí un ret di tratado fiskal ta di gran importansia pa Kòrsou, pasó esakinan ta promové stabilidat i legitimidat dje sistema internashonal di un pais. I e tratadonan fiskal por atraé invershonnan stranhero i porlotantu kontrubuí positivamente na e inverashon stranhero direkto yamá Foreign Direct Investment (FDI) di Kòrsou.

Germaine Rekwest di Minister di Finansa a splika anteriormente: “E maneho fiskal akí lo tin e funshon importante den eliminashon di opstákulonan ku Kòrsou ta eksperensiá durante e konstrukshon di un ret di tratadonan fiskal.” Silvania a kontratá Rekwest komo un eksperto, kende ta e presidente dje tim ku ta negoshá ku Hulanda i ku ta solushoná problemanan den konsulta ku Hulanda.

Na e momentunan akí Kòrsou tin un tratado fiskal pa evitá kobramentu dòbel di impuesto. Segun Rekwest no mester desaroyá un maneho di tratadonan fiskal propio so, sino tambe publiká esaki pa klarifiká for di delantá na e paisnan potensial di tratado e liñanan polítiko i e maneho mas importante dje esfuerso di Kòrsou durante negosiashonnan di tratadonan fiskal.

E investigashon di Rekwest ta mustra ku un análisis di gastunan i benefishinan dje negosiashon di un tratado previsto mester ta parti dje maneho.m Ademas Kòrsou mester traha un lista prioritario di paisnan sosio a base dje maneho, ku kua Kòrsou ta deseá di sera un tratado. Segun Rekwest, Kòrsou por usa diferente strategia na momentu di traha e lista akí.

Na promé lugá ppor hasi un análisis dje paisnan ku kua Kòrsou tin transakshonnan ekonómiko. A base dje fluho di plaka ku ta drenta den e balansa di pago di Kòrsou den 2020 e paisnan akí ta Estádonan Uní di Merka, Hulanda, Veneuela i di region di Karibe, e islanan Kaimán, Trinidad i Tobago, Bahamas, Islanan Bírgen Britániko, Puerto Rico, Jamaica i Cuba.

Na di dos lugá Kòrsou por adoptá e strategia di hasi un ‘benchmark’ (punto di referensia) ku Barbados, ku ta komparabel ku Kòrsou den términonan di ekonomia i karakterístikanan i tambe tin un ret di tratadonan fiskal grandi. A base dje ‘benchmark’ ku Barbados, Cyprus i Panamá meresé un lugá riba e lista di prioridatnan. I na de tres lugá por kuminsá promé ku e negosiashonnan dje tratado ku un pais di CARICOM ku ta e organisashon intergubernamental di Karibe, manera Barbados. I despues probablemente lo por kuminsá negosiashon ku e otro paisnan di CARICOM tambe.

Konfushon

CIFA, VAB, VBC i Kámara di Komèrsio i SIMIA den un karta konhunto fechá 9 di mart, na Minister Silvania, a ekspresá e gran miedu den sektor privá pa un deterioro dje klima di negoshi di Kòrsou. Nan ta referí na un publikashon, pero no ta bisa ta kua. Pa e motibu akí Minister Silvania a aklará: “E maneho fiskal di tratadonan di Kòrsou ainda no ta establesé i porlotantu ainda no por ser publiká. Ta parse di tin un malkomprondementu. E Minister di Finansa ta afirmá ku semper e ta konsultá ku e sektor promé. Totalmente den liña ku esaki, lo ofresé e sektor akí e konsepto dje maneho pa nan duna konseho, promé ku Minister ratifiká esaki.”

Segun Silvania e gruponan di trabou pero tambe e sektor privá no por hasi mas ku konseh’é. “Finalmente ta e Minister ta finalmente responsabel i ta esun ku ta tuma desishonnan.” Silvania ta lamentá e malkomprondementu ku a surgi i a trata na trankilisá e sektor ku un komunikado. Entretantu ela anunsiá tambe ku awe nan tur lo risibí e konsepto.

Login